32. PEATÜKK: “Taastumine”

Ma alustuseks tuletan meelde, miks ma “Verist rõhku” kirjutan, see algas kõrgest vererõhust ja sellest kuidas oleks võimalik see vererõhk alla saada. Sinu Arsti perearst Anneli Talvik ja Sinu Arsti Tervisestuudio treener Eric Brauer peamiselt on minuga tegelenud ja tulemused on olnud päris head.

Vererõhk on peaaegu normi piires tänu poolele tabletile Valsacombile päevas ja treeningutele, mida ma vähendasin ning Ericu abiga suunasime täpsemaks, millega omakorda kaasnes teadlikum söömine 1/3 vähem ja kaalukaotus.

Miks ma seda meeldetuletavat juttu kirjutan? Kahel põhjusel, esiteks on tunnetus, et see pool aastat, mil ma jälgisin vererõhu asjus teatud uut rutiini, aitas mul koroonast jagu saada lihtsamalt kui muidu oleks võinud minna. Teiseks – ma tuletan meelde, et ma ikka aegajalat kirjutan oma vererõhust ja see koroonapostitus, mis ehk ületas veidi isegi mu enda jaoks sellise tavalise tähelepanu läve, ei olnud midagi erilist, vaid üks paljudest peatükkidest “Verise rõhu” teekonnal, mida mul on plaan Teie lahke loaga ka edaspidi jätkata.

Neljapäeval käisime kogu perega Dr. Anneli Talviku juures ning toimus koroonajärgne läbivaatus. Taastumine leiab aset iga päev ja tegelikult ongi samm sammult natukene jõudu rohkem. Kui kaks nädalat tagasi oli esimene tööpäev, peale haigust ikkagi pigem raske, siis nüüd on need mured murtud. Samas ma annan endale aru, et ma olen ehk paremal juhul 78% sellest, mis enne haigust, köhin ikka veel veidi – aga läheb paremaks. Oluline on märkida, et ma enam ei ole nakkav – kui keegi minu köhatuse peale hirmunult 2 meetrit kõrgemale hüppab. Lastega on õnneks kõik praegu korras, nende taastumine on olnud kiire ja tublim. Täiskasvanutel on enam vähem – aga eks nii vist selle haigusega ongi, et mida noorem oled, seda lihtsamalt läheb ja vastupidi, kui muidugi anomaaliad välja jätta – mida koroona puhul on üksjagu.

Kõige huvitavam on muidugi see, et Dr. Talviku hinnangul, lisaks koroonale, on mul olnud võimalus ka kopsupõletik läbi põdeda – jääknähud justkui viitavad sellele. Aga kuna taastumine on heas tempos, siis sellega praegu midagi täiendavalt tegema ei pea, juhul kui ei lähe kehvemaks. Aga kehvemaks ei lähe, läheb ikkagi paremaks. Triinu hinnangul söön ma nagu mingi näljas olnud loom, haavatud tiiger. See on omakorda jällegi ka probleem, sest ma pean kuidagi leidma mingi tasakaalu taastumise ja oma eesmärkide vahel. Ehk teisisõnu mingil hetkel pean sööma nagu tavaline tiiger, sest et muidu läheb kaal üles. Haigusega kaotatud kilod on laias laastus taastunud, õnneks juurde ei ole tulnud – nii et kokkuvõttes on saldo ikkagi hea, aga nüüd tuleb käsipidur peale panna, sest magusaisu – mida mul tavaliselt ei ole – tuleb ellimineerida. Jah, magustoidu söömine tuleb ära lõpetada, nii et nägemist – maitsvad pähklid tumedas šokolaadis.

Treener Eric Braueriga rääkisime ka. Praegu ei ole trennid lubatud, vähemasti mitte meie võimlemissaalis, mistap neid ei saa me teha. Õues ma jalutan ja vaikselt ikkagi üritan liigutada, aga selgelt peaks seda rohkem tegema. Samas ei olegi hetkeline vaikelu treeningutes liiga halb, silmas pidades möödunud haigust. Ometi igatsen juba väga oma võimlemistunde, sest nüüd tahaks jälle liigutada rohkem. Maru ettevaatlikult tuleb seda teha, toonitas aga Dr. Talvik, isegi nii, et teha 2/3 endisest treeningu mahust – sest praegu on lihtne endale treeningutega liiga teha. Võtame niisiis rahulikult ja taastume täielikult.

Jätkub…

Loe ka teisi Tooma Luhatsi blogi peatükke