Kui Eestis võib veel mõndade arvamusliidrite suust kuulda arvamusi justkui oleks vegantoitumine puudulik või ebatervislik, siis mitmetes teistes riikides vastupidiselt soovitatakse täistaimset toitumist kehakaalu korrigeerimiseks, krooniliste haiguste riski vähendamiseks või koguni juba tekkinud haiguste tagasipööramiseks. Eesti toitumisuuringust lähtudes võib arvata, et keskmise eestimaalase toitainepuudused tavapärasel segatoidul on suuremad kui mitmekesiselt toituval veganil. 

Vegantoitumise kohta on põhjalikke teadusuuringuid avaldatud juba 1970ndatest, mil alustati  Seitsmenda Päeva Adventistide uurimist. Selle koguduse liikmed on üldiselt tervisliku eluviisiga: enamik neist ei tarvita alkoholi, tubakat ega kohvi; tarbivad rohkelt puu- ning köögivilju ning paljud on taimetoitlased või täistaimetoitlased. Adventistide esimeses terviseuuringus (1974-1988) osales 34 198 inimest ning avaldati tosin teadusuuringut. Teine uuring 96 tuhande osalejaga algas 2002. aastal ning kestab tänaseni. Maailma suurima osalejate arvuga toitumise ja tervise vahelisi seoseid vaatleva uuringu haru EPIC-Oxford kaasab 65 500 inimest, kelle hulgas rohkelt ka taimetoitlasi ning veganeid. Need aastakümneid kestnud kohortuuringud on näidanud, et veganitel esineb liha söövatest inimestest vähem mitmeid kroonilisi haigusi ning haiguste riskitegureid: kõrgenenud verekolesterooli, kõrgvererõhktõbe, diabeeti, ülekaalu ja rasvumist, silmakaed, kilpnäärme ületalitlust, eesnäärmevähki, naistele spetsiifilisi vähiliike, südame-veresoonkonna haigusi.

Taimetoit kui imerohi?

Sellised positiivsed tervisemõjud on ilmselt seotud asjaoluga, et veganit tarbivad üldiselt rohkem sellist toitu ja toidu komponente, millel on leitud haiguste riski vähendav mõju: puu- ja köögivilju, kaunvilju, täisteraviljatooteid, pähkleid-seemneid, sojatooteid, kiudaineid, karotenoide, fütotoitaineid, taimseid valke, mitteheemset rauda. Lisaks tarbivad veganid vähem või üldse mitte toiduaineid või toidu komponente, millel suurem tarbimine tõstab haiguste riski: töödeldud ja punane liha, linnu- ja kalaliha, loomsed piimatooted, munad, loomsed rasvad, heemne raud, loomsed valgud, kolesterool, küllastunud rasvhapped.

Kui terviseuuringutes osalejad on rahvastiku keskmisest terviseteadlikumad, näitavad nii Adventistide 2. terviseuuring kui EPIC-Oxford, et veganite toitumine vastab reeglina paremini toitumissoovitustele. Kui keskmine vegan sai nende uuringute järgi liiga vähe D-vitamiini ja liiga palju soola ning Briti uuringus ka liiga vähe B12-vitamiini, kaltsiumi ning tsinki, siis keskmine eestimaalane saab toidust liiga vähe kiudaineid, süsivesikuid, B1-, B2-, C-, D- ja E-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi ning naised rauda, lisaks tarbitakse liiga palju rasva, küllastunud rasvhappeid ja soola.

Eelnev näitab, et vegantoitujad ei ole mingil juhul segatoitlastest kehvemas või ohustatumas positsioonis, pigem vastupidi, mis aga ometi ei  tähenda, et veganid võiksid toitumisse hooletult suhtuda.

Töödeldud vegantoidu pealetung

Nõudluse kasvuga on plahvatuslikult suurenenud ka loomsete toiduainete alternatiivide pakkumine. Letid on lookas taimse koostisega piima, juustu, jogurti, jäätise jmt alternatiividest. Määrded, vorstid, pihvid on järjest lihtsamini kättesaadavad. Kohvikutest leiab saiakesi, kringleid, burgereid ning töötlemata terviktoitudest söökide leidmine ei olegi tingimata väga lihtne. Kui veel kümmekond aastat tagasi pidid veganid sisuliselt olude sunnil loobuma enamikest kookidest, küpsetistest ning suuremast osast töödeldud toidust, siis täna on erakordselt lihtne teha ka mitte nii tervislikke veganvalikuid. Säästame seeläbi tõesti küll keskkonda ning loomi, kuid olemasoleva teaduse valguses ei saa kindel olla, kas ja kui palju tervist. Täiesti selge on, et tervis on tugevalt seotud just taimsete terviktoitude tarbimisega ja ehkki avaldatud on esimesed uuringud kõrgelt töödeldud taimsete alternatiivide positiivsetest tervisemõjudest (1). Stanfordi Ülikoolis läbi viidud uuringus osalejad asendasid liha kõrgelt töödeldud taimsete alternatiividega (Beyond Meat) ning hinnati nende tervisenäitajate muutust 8 nädala järel. Ilmnes, et paranesid mitmed olulised tervisenäitajad (sh verekolesterooli ja TMAO tase, kehakaal jt). Oleks huvitav näha, millised oleksid tulemused aga siis, kui tegemist oleks olnud terviktoitudest valmistatud alternatiiviga (nt oakotlett).

  1. A randomized crossover trial on the effect of plant-based compared with animal-based meat on trimethylamine-N-oxide and cardiovascular disease risk factors in generally healthy adults: Study With Appetizing Plantfood—Meat Eating Alternative Trial (SWAP-MEAT

The American Journal of Clinical Nutrition, Volume 112, Issue 5, November 2020, Pages 1188–1199, https://doi.org/10.1093/ajcn/nqaa203

Tervis taimsest terviktoidust

Maailma Terviseorganisatsioon toob tervisliku toitumise alustaladena välja taimsed toidugrupid: puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja marjad), täisteraviljad, pähklid-seemned. Mida vähem töödeldud need on, seda suuremad on tervisekasud. Piirata tuleks soola, suhkru ja kõrgelt rafineeritud toiduainete (sh valge jahu ja lisatud rasva tarbimist). Aeg-ajalt endale maiustamise lubamisega saab keha ilmselt hästi hakkama, kuid valdava osa toidulauast võiks parima tervise huvides moodustada just töötlemata toit. Ära unusta ka B12-vitamiini ning suvisel ajal päikese käes viibimist või D-vitamiini toidulisandit.

Artikli autor: Eliis Salm; Toitumis- ja tervisenõustaja

Artikli koostamisel on kasutatud Tervise Arengu Instituudi kodulehte, Eesti Vegan Seltsi kodulehte, B.Davis ja V. Melina “Becoming Vegan”.

Täistaimetoitluse (vegantoitluse) nõustamine aitab paremini mõista tervisliku täistaimse toitumise aluseid ning tervisemõjusid.

TUTVU HINNAKIRJAGA JA BRONEERI AEG