37. PEATÜKK: “Imelikud kükid”

Möödunud nädalal popsisin aga hommikuti oma rohtu ja hoidsin jällegi kaks korda nädalas treeningurutiini.

Vererõhk on ilmselt kontrolli all – peakski teda järgmisel nädalal jälle mõõtma, 2 nädalat tagasi oli küll kõik nii ilusasti normis nagu väikesel smurfil. Kaalu osas ma nii positiivne ilmselt olla ei saa, sest millegipärast on isu kuidagi ebanormaalselt hea – ma küll veidi teadlikult hoian tagasi ka, aga sellegipoolest pole kolmandik vähem söömisest suurt midagi järel ja seda viga on mul plaanis nüüd reguleerima hakata. Õige, sellega et söön jälle kolmandiku vähem. Ja mis siin salata ma olen joonud ka mõnel õhtul pisut veini – nädala sees. Mitte nädalavahetusel nagu võiks. Samas on olnud ikkagi 2 õhtut piiriks ja üle selle pole ma läinud. Veini asjus siis tasub ka veel märkida et pigem klaaside, mitte pudelite kaupa – aga üldiselt selles vallas on mul kõik ikka pigem väga hästi, nii et siin ei peagi rohkem peatuma. Toit on põhiline, mida tuleb vähendama hakata.

Viimases treeningus tutvustas teatava muigega, aga siiski läbinisti eluterve huumoriga Eric Brauer mulle mingit jooga kükki, mille ma juba unustasin nime poolest muidugi ära, aga see nägi välja nii, et paned käed pea kohal kokku, kükitad nii et kannad on maas ja nii 21 korda järjest. See pidi olema selline tšakrate avamise harjutus, et kui igal hommikul taolisi 21 tükki teha – siis eluenergia muudkui aga voolab ja tervis on suurepärane. Tore fakt ja kahtlemata põnev, aga samas – ma siiski lasen oma tavalislt trenni selle imeküki kõrval edasi. Sellega on nagu raviga – et kui Sul juhtub olema ikkagi mingi raskem haigus, siis kõike seda, mida nõiad ütlevad Sa võid lisaks kaaluda, aga seda mida arstid ütlevad, seda peab tegema – nii on lihtsalt terveks saamise võimalused palju suuremad.

Sain vahepeal teise süsti Pfizerit ja siis tegin ära ka immuniseerimise tõendi. Tegelikult oli tegemist muidugi esimese süstiga, aga need kes on läbipõdenud, neil arvestatakse läbipõdemine esimeseks süstiks, siis saad ühe veel, laksu pepu peale ja võid edasi elada. Muide, ma pean ütlema et Kaja keskuses oli vaktsineerimine suurepäraselt korraldatud. Läksin kohale täpselt enda ajal, sain õlavarde süsti, 15 minutit vaatasin Blacklisti ja siis padavai tagasi. Õlg valutas mingi päevakese, nagu siis kui oled korvpallitrennis kelleltki paugu õlga saanud – ei midagi erilist ja muid komplikatsioone ei tekkinud. Aga inimesed, kes immuniseerimisega tegelesid olid väga meeldivad ja toredad – nii et seal pole karta midagi.

P.S. Pildil siis mõned näited kükitamisest – mis kahtlemata näeb mitte eriti soliidne välja…

Jätkub…..

Broneeri aeg Dr Anneli Talviku vastuvõtule

Loe ka teisi Toomas Luhatsi blogi peatükke