TOOMAS LUHATSI BLOGI “VERINE RÕHK”
35. PEATÜKK: “Kuidas kaotada poole tunniga 5 kg kaalu?”
Järgmise artikli on sisuliselt kirjutanud treenerid Eric Brauer ja Maarit Sarjas – ja see annab pealkirjas püstitatud küsimusele imelise vastuse. Ma ei koorma Teid pikalt selles peatükis oma sõnadega, vaid soovitan lugeda see lugu algusest lõpuni läbi.
Hakkab kuidagi kergem endal ka ja tuju läheb samuti paremaks.
Jõusaali, rühma- ja personaaltreenerid puutuvad igapäevaselt kokku inimestega, kes trenni tulles oma eesmärkidest rääkides tunnistavad, et jalalihased on veidi lõdvad, kõhulihased puuduvad ning üldse on kogunenud nii 5 kilogrammi ülekaalu, millest oleks ruttu vaja imenipiga lahti saada. Kas on tuttav tunne?
Sinu Arst Tervisestuudio personaaltreener Eric Brauer tõdeb, et viimaste aastate jooksul on juhtunud korduvalt, et stuudio uksest astub sisse pealtnäha täiesti normaalkaalus inimene, kes arvab, et ta on ülekaaluline. „Ülekaaluline on siiski inimene, kes on silmnähtavalt suur, kaalub näiteks 130 kg ning see on tema tervisele kahjulik. Kui minu juurde tuleb mees või naine, kelle klassikaline kehamassiindeks on paigas ning kes näeb väga kena välja, aga kurdab liigsete kilogrammide üle, siis ma küsin, et mis on tema plaan või eesmärk?”
Vastus on harilikult, et soov on kaalust alla võtta, kuna tuntakse end paksuna. „„Kes seda ütles?,” küsin mina. Ja vastus on, et sõbrannad või Liis Lemsalu on kõhnemad. Aga inimesed ei mõista, et endokrinoloogiliselt võib alla 20-aastastel nende pehme kõhu puhul olla tegemist hormonaalse „titerasvaga” ning vanematel inimestel tekib east tulenevalt teatud rasvahulk, mida kõrvaltvaataja tegelikult ei hoomagi. See ei ole liigne kaal ega rasvumine, see on normaalne.”
Eric Brauer on olnud personaaltreener 17 aastat ning kuuleb enda sõnul iga päev paksu ja peenikese juttu. „Saan oma kogemuste põhjal anda adekvaatse arvamuse, kes on ülekaalus, kes alakaalus ja kes normaalkaalus. Minu eetika ei luba öelda normaalses kaalus olevale inimesele, kes ei ole supernaturaalse kehaga ehk siis ei tööta oma kehaga igapäevaselt nagu sportlased, et ta peaks alla võtma. Sellest me nendega räägimegi – et kui tema on paks, siis on tema standardite järgi ju kõik teised samuti paksud. Aga inimesed ei jagune ainult paksudeks ja kõhnadeks, vaid nad on lihtsalt erinevas vanuses erinevas vormis.”
Ja nii juhtubki konsultatsiooni käigus, et treener „räägib” oma kliendi kõhnemaks. „Kas 50-aastase mehe sooniline biitseps või 40-aastase naise piitspeenike keskkoht näitab, et tegemist on tervete inimestega? Tegelikult ei sümboliseeri äärmused tervet ja toredat inimest, vaid oluline on, et inimese vaim, keha ja meeled töötaksid harmooniliselt, et ta oleks ise endaga rahul. Need 5 kg on inimese peas kinni, ma näen, kuidas tema rüht paraneb ning õlad lähevad sirgeks, kui ta lõpuks mõistab, et ta on täiesti normaalne. Ta oleks justkui päriselt need 5 kg oma kaalust kaotanud!”
Koguaeg ei saa olla 100% proportsioonis
Personaaltreener Maarit Sarjase sõnul püsivad teadlikult toituvad ning treenivad inimesed kenasti õiges kaalus ning seda isegi väikeste libastumistega. „Treeneri eesmärk peaks olema panna inimesed oma keha armastama. Me ei ole juuksurid, et saame inimest vormida nagu soengut. Inimese loomuses on muidugi tahta maksimumi ning reeglina on peaaegu igaühel võimalik ideaalilähedane saavutada, kuid mõelge, mis selle taga on? See ei pruugi olla üldse tore maailm, kui peate tervisliku toitumise ja treenimiste nimel ära andma osa oma sõpradega veedetud ajast, isiklikest suhetest ning isegi laste hinnetest, kui teil pole aega nendega õppida. Kas ideaalvormis olek on seda tõesti väärt?”
Eric Brauer lisab, et mõttekas on nii-öelda keskel kompromiss leida. „Kui inimene on ilus ja õnnelik, siis kas liigne pingutamine keha nimel lisab talle elurõõmu? Arvan, et kordades rohkem pakub rõõmu see, kui tegeleda vähehaaval oma keha ja vaimuga ning saavutada selline individuaalne parim tulemus, mille puhul on end mõnus peeglist vaadata. Mis siis, et sealt ei vaata vastu bikiinimiss või Barbie-nukk, aga ta on pingutanud, vaeva näinud ning on ilusam, tervem ja edukam.”
Ta lisab, et viis üleliiast kilogrammi oleks justkui selline teise maailma mure, sest samal ajal on inimesi, kelle kehakaal on 20+ kg liiga suur. „Neid inimesi ähvardavad juba südame- ja veresoonkonnahaigused ning see on palju tõsisem probleem. Muide, elu pole meelakkumine ka liiga kõhnadel inimestel, kes seoses rasvkihi puudumisega külmetavad pidevalt ning keda võivad vaevata seljavalud. Parim lahendus on kuldne kesktee ning just objektiivne ja kogemustega personaaltreener on see, kes annab kliendile nõu, kas ja kui palju on vaja kaalust alla võtta ning kui palju inimene tegelikult treenimist vajab.”
Jätkub…
