15. PEATÜKK: “Põhjus ja ajend”

Igal sõjal on alati põhjus ja ajend. Põhjus on siis reeglina kellegi ambitsioon oma territooriumi teise riigi arvelt suurendada, ebamõistlikud eelmise sõja reparatsioonid või muu taoline.

Ajend – see on siis konkreetne juhus, mille tõttu saab teineteisega sõdima hakata – näiteks I maailmasõja otsene ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine lõunaslaavlase Gavrilo Principi poolt või nagu algab üks kõigi aegade parimaid raamatuid, Jaroslav Hašeki romaan “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”, “Nii nad tapsidki meie Ferdinandi”.

Mulle tundub et kõrgel vererõhul võib olla ka põhjus ja ajend, aga ajend antud juhul ei ole vast nii oluline kui põhjused. Viimased aga tekivad pika aja jooksul. Ma olen analüüsinud ennast ja mõelnud, kas minu vererõhu põhjused on olnud viimase 3 aasta töötempos või ka sellega kaasnevas närvilisuses – aus vastus on pigem jah. Kas see ehk on lisandunud 10s lisakilos võrreldes umbes 10 aasta taguse ajaga? Vastus on ka ausalt jah. Aga ajend? Kaldun arvama, et ajend võib olla viimasel aastal kasvanud kange kohvi joomine. Nii et see päästis kogunenud lisakilod ja närvilisuse paisu tagant valla ja oma ohtlikus koosmõjus ka tõstis rõhu nii kõrgele. Ma pole seda kõike veel muidugi Dr. Talviku peal kontrollinud, aga plaanin seda teha. Mis mind paneb niimoodi arvama? Täna nägin trennis hoopis Artur Talvikut, kes oli vahepeal Riigikogus rahvasaadik. Nagu ma kunagi “Lapsesuu” saatest kuulsin, siis rahvasaadik on inimene, kes on rahva seast välja saadetud. Ja Arturil tõusis samuti vererõhk ohtlikult kõrgele Riigikogu viimase aasta lõpul. Pärast närvilise töö lõppemist ja keskkonna vahetust, sai ta oma rõhud paika tagasi. Küll jõudis ka ikkagi paar tabletti ära võtta, aga sai temagi sellest priiks. Sama mudelit olen ma kuulnud ka veel teiste puhul – et kaal on üks nähe, aga närvilisus, pinge ning stress – on põhjused, mis lisavad ohtlikku ballasti sellesse laeva – millega me võiksime ja peaksime sellel oma maailmamerel võiduka lõpuni purjetama.

Kokkuvõtvalt – vähenedades kaalu, stressi, närvilisust – aitame me ise ennast juba kaunis kenasti – kui jutt on kõrgest vererõhust, aga see on pikk protsess – aastakümnete pikune, mil neid momemnte tuleb jälgida. Ärgem siis esimese kuu edusammude juures endal veel pükse jalast ära rõõmusta.

Broneeri aeg Dr Talviku vastuvõtule

Loe ka teisi Toomas Luhatsi blogi peatükke