Aasta algul avaldas meediaagentuur U.S. News & World Report 40 kõige populaarsemat dieeti. Mitmendat aastat järjest sai nii üldarvestuses kui ka mitmes eraldiseisvas kategoorias enim hääli DASH (dietary approaches to stop hypertension) dieet1.

DASH dieet oli oma algses versioonis eelkõige kõrgvererõhutõve ohjamiseks mõeldud toitumisplaan. DASH dieedi põhimõtted on välja kasvanud DASH uuringust, mis avaldati 1997. aastal mainekas ajakirjas New England Journal of Medicine2. 

456 uuritavat jaotati juhuvaliku alusel kolme erineva toitumisplaaniga gruppi, eesmärgiga välja selgitada erinevate toitumismustrite mõju vererõhule. Leiti, et oma valikutes mitmekülgne, kuid  küllastunud rasvade vaene ning köögi- ja puuviljade rikas toitumisplaan langetab oluliselt vererõhku. Tänaseks on algse DASH dieedi versiooni kõrvale ilmunud variandid, mis oma soovitustes lubavad vererõhu ohjamise kõrval tasakaalustada lisaks vererasvade (kolesterooli ja triglütseriidide) taset.

Nagu öeldud moodustavad DASH toitumisplaani alusbaasi köögiviljad ja puuviljad, millele lisanduvad kiudaineterikkad täisteratooted. Eraldi on toonitatud kaunviljade söömise tähtsust. Piima- ja lihatooteid on antud dieedis mõõdukalt. Valikutesse kuuluvad vaid madala rasvasisaldusega tooted, et vähendada seeläbi küllastunud rasvade kättesaamist. Päevane toidurasvade vajadus peaks põhiosas kaetud saama taimset päritolu toodete, eelkõige õlide, seemnete ja pähklite arvelt. Vähendada tuleks toidu päevast soolasisaldust ning kasutada rohkem kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavaid toiduaineid.

DASH toitumisplaani avaldamisele järgnenud kahekümne aasta jooksul on läbi viidud sadu DASH dieeti puudutavaid uuringuid. Baseerudes uuringute tulemustele võime öelda, et antud toitumisplaan aitab ennetada südame-veresoonkonna haiguste väljakujunemist, tagab stabiilsemad vererõhuväärtused ning on samas sobiv kõigile neilegi, kes soovivad lihtsalt teadliku toitumise läbi oma tervist toetada.

Artikli autor: Kristel Ehala-Aleksejev, toitumisarst

Vaata lisaks:

  1. .https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/dash-eating-plan
  2. Appel LJ, Moore TJ, Obarzanek E, Vollmer WM, Svetkey LP, Sacks FM et al. A Clinical Trial of the Effects of Dietary Patterns on Blood Pressure. NEJM, 1997.

Toitainete jaotus klassikalise DASH dieedi puhul võrreldes Eesti toitumissoovitustega.

Eesti toitumissoovitused DASH
Süsivesikud 50 – 60 % 55%
Rasvad

sh. küllastunud rasvhappeid

 27 %

max. 10 %

 25 – 35%

6%
Valk 10 – 20 % 18 %
Kolesterool 150 mg < 300 mg
Kiudained 25 – 35 g 30 g
Magneesium 320 – 380 mg 500 mg
Kaltsium 800 – 900 mg 1250 mg

 

Toidugruppidest lähtuv toiduportsjonite jaotus klassikalise DASH dieedi puhul võrreldes Eesti toitumissoovitustega.

  Päevane portsjonite arv: 2000 kcal kohta
Eesti toitumissoovitused DASH
Teraviljatooted ja kartul 7-9 6-8
Köögiviljad 3-5 (sh. kaunviljad) 4-5
Puuviljad ja marjad 2-3 4-5
Piimatooted 2-3 2-3 (madal rasva %)
Liha–kana–kala–muna 3-4 maksimaalselt 2
Seemned, pähklid, mandlid 1-2
Seemned, pähklid, mandlid ja kaunviljad 4-5 (nädalas)
Õliviljad, lisatavad rasvad 5-6 2-3
Suhkur, maiustused, näksid ≤ 4 ≤ 5 (nädalas)

Allikad: toitumine.ee ja https://www.nhlbi.nih.gov/health-topics/dash-eating-plan

Tabelis toodud portsjonid on võrreldavad. Portsjonite täpsed suurused leiad märgitud lehekülgedelt.