2023. aasta alguses ilmunud Eesti Inimarengu Aruanne, mis oli pühendatud vaimse tervise ja heaolu teemale, käsitles muuhulgas ka seda, kuidas mõjutavad peresuhted erinevate pereliikmete vaimset tervist ja heaolu. Analüüsides erinevate rahvusvaheliste andmekogumite põhjal 10 – 15-aastaste laste eluga ja peresuhetega rahulolu ilmnes, et peresuhetega rahulolu hinnangud mõjutavad laste eluga rahulolu vanuseti, sooti ja perevormiti erinevalt. Seejuures omavad peresuhted kriitilisemat rolli eluga rahulolus kasuvanemaga peres (näiteks kärgperes) elavate laste puhul ning just tüdrukute puhul, kes muutuvad selles osas haavatavamaks vanuse kasvades (Märtsin, Nahkur, Abuladze, 2023). Iseenesest ei ole selline tulemus ju üllatav. Tänapäeva lapsevanemad üldjuhul teavad, et teismeiga on aeg, mil laste ja vanemate omavahelised suhted peavad saama ümber mõtestatud, et lapsed saaksid turvaliselt iseseisvuda, ning see võib kaasa tuua pingeid omavahelistes suhetes ja mõlemapoolset rahuolematust omavaheliste suhetega. Mida siis saavad vanemad teha selleks, et hoida sidet oma teismelisega ja valmistuda teadlikult perioodiks, mis tõenäoliselt seab peresuhted suurema pinge alla?

Avastamise ja läheduse otsimise tants

Kiindumusteooria üks loojatest John Bowlby on pakkunud välja, et kõigil inimestel on kaks baasvajadust – tunda end turvaliselt ja hoituna ning olla vaba, et avastada ja uurida maailma enda ümber. Bowlby järgi iseloomustavad need vajadused kõiki inimesi nende vanusest hoolimata. 6-kuune tüdruk, kes ema keeldudest hoolimata endale usinalt maast leitud kivikesi suhu topib ja 60-aastane ärimees, kes veealusesse maailma ammu-uppunud laeva vrakki uurima läheb, otsivad mõlemad võimalusi end ümbritseva maailmaga tuttavaks saamiseks. Samamoodi, väike poiss, kes isa sülle ronib, et see ta haiget saanud põlvele peale puhuks või täiskasvanud naine, kes abikaasaga tülitsemise järel emale helistab ja oma murest räägib, otsivad ühtmoodi lohutust oma turvasadamast, et tunda end mõistetuna ja hoituna. Nende kahe vajaduse rahuldamine loob Bowlby arvates dünaamilise tantsu inimelus, kus avastamine ja turvalisuse otsimine inimsuhete kaudu üksteisega pidevalt vahelduvad. Teisisõnu, nende vajaduste rahuldamiseks me justkui eemaldume meile tähtsatest inimestest, et kogeda midagi uut ja teistsugust ja siis jälle läheneme neile, kui eemal olemine liialt hirmutavaks muutub ja meil on taas vaja tuttava kaudu turvatunnet kogeda. Glen Cooper, Kent Hoffman ja Bert Powell (2017), kes on loonud kiindumusteoorial põhineva tõenduspõhise vanemlsuprogrammi Turvaring (Circle of Security), mõtestavad nende kahe vajaduse rahuldamist – eemaldumist ja lähenemist – ringina. Laps, kes mänguplatsil uljalt ringi jookseb ja ronimisredeli lõppu jõudes ema tähelepanu nõuab, rahuldab oma uurimise ja avastamise vajadust ringi ülemisel poolel, et siis järgmisel hetkel, kui ronimisredeli otsast alla tulemine pisut hirmutavaks muutub, ringi alumist osa järgides ema juurde tagasi joosta, talle sülle pugeda ja sel moel oma turvatunne ja julgus jälle tagasi saada.

Väiksed lapsed väiksed ringid, suured lapsed suured ringid

Väikeste laste vanemad ilmselt tunnevad need mänguplatsil tehtavad ringid oma väikeste silmarõõmude puhul kergesti ära. Cooper, Hoffman ja Powell tuletavad meile aga meelde, et ka suuremad lapsed ning ka täiskasvanud teevad samasuguseid ringe. Nende ringid ei ole aga enam mänguplatsi suurused, vaid oluliselt suuremad. Seepärast ei paista nad meile alati ringidena. Vahel on teismeline oma avastamisega meist eemal mitu nädalat, lükkab meie huvi tundmised tagasi ja näib olevat vanematest täiesti eemaldunud. Siis aga tuleb ta mõnel õhtul ema juurde jutuga sellest, kuidas üks või teine sõbranna on koolis käitunud või isa juurde murega, et jalgratta kumm on katki läinud. Mõned aastad tagasi ühe uurimisprojekti raames intervjueerisin ma isasid ja küsisin neilt, kuidas nad oma rolli isana mõtestavad. Üks isa rääkis mulle muuhulgas sellest, kuidas ta on kurb, et tema side oma teismelise tütrega on muutunud:  “Ma tunnen, kuidas aeg-ajalt selline side või kontakt kaob ära, et tekivad mingid oma asjad, oma maailm, preili maailm. Et isad jäävad natuke jänni. Ta tahab olla sõbrannaga ja see isa-tütre side hakkab nõrgemaks minema.”  Kui ma uurisin, et mis ta siis teeb, et seda sidet ikkagi hoida, andis see isa sellise vastuse: “Kui tal on ikka koolitöö tegemisel abi vaja, siis tuleb kohe minna. Et siis sa saad seda sidet hoida. Kui sa ütled, et sul pole aega, siis on oma viga, siis ta kas siis ei tee või kutsub kellegi teise.” Selle isa intuitiivne lähenemine oma tütrega sideme hoidmise osas haakub selgelt Cooperi, Hoffmani ja Powelli mõtetega turvaringist. Kui suured lapsed oma pikkadelt ja suurtelt ringidelt tagasi tulevad ning omal mitte otsesel moel vanematelt turvatunnet ja lähedust otsivad, siis tuleb selleks valmis olla. Seda hetke ei saa edasi lükata, sest uut ei pruugi enam tulla. Ning valmis ei pea olema mitte vanemlike nõuannete, õpetussõnade ja loengute lugemisega. Vaid valmis tuleb olla ära kuulamisega, kaasa mõtlemisega, teismelise enda arvamuse küsimisega. Valmis tuleb olla tema jaoks olemas olemisega, toetamiseks piisavalt pehme õla pakkumisega, pea paitamisega, nutu pühkimiseks vajalike taskurätikutega ja südamevalule peale puhumiseks sooja südamega.

Peresuhete muutumiseks teismeeas tasub seega valmistuda jättes meelde, et ka teismelised jätkavad sedasama eemaldumise ja lähenemise tantsu, mis on nii nähtav väikeste laste puhul. Nende tantsuringid muutuvad üksnes pikemaks ja suuremaks. Tundes ära need hetked, mil teismelised meie juurest hoidmist ja mõistmist otsivad, ning olles nendel hetkedel nende jaoks emotsionaalselt olemas, aitame kaasa sellele, et noored saavad perest eralduda mitte peresidemeid läbi lõigates, vaid uuel, iseseisvamal moel neid sidemeid hoides ja väärtustades.

Kui siinkäsitletud mõtted sind inspireerisid, siis vaata lisaks selliseid raamatuid:
Siegel, D. (2022). Ajutorm. Teismelise aju jõud ja siht. Helios
Siegel, D.J. Siegel & Payne Bryson, T. (2021). Draamata distsipliin. Tänapäev

Artikli autor: Mariann Märtsin, PhD; psühholoog, perenõustaja

Kui soovid oma olukorda arutada meie psühholoog-perenõustajaga, siis ootame sind vastuvõtule.

TUTVU HINNAKIRJAGA JA BRONEERI AEG