Peremeditsiini eriarst on 6-aastase ülikooliõppe järel lõpetanud veel peremeditsiini 4-aastase erialaõppe. Peremeditsiini eriarst on spetsialiseerunud inimese pikema ja tervema elu saavutamisele ning on sageli ainus arst, kes oskab arvesse võtta keha kui terviku vajadusi, käsitledes üheaegselt nii vaimset, füüsilist kui emotsionaalset tervist läbi kogu elukaare. Peremeditsiini eriarst on samaväärne eriarst nagu näiteks silmaarst, kõrva-nina-kurguarst, kardioloog, kirurg vms.
Just oskus siduda tervikuks mitme elundkonna samaaegseid kaebuseid võimaldab peremeditsiinis panna diagnoos ja läbi viia edukas ravi, nii võidab patsient lühema raviteekonna.
Ainult peremeditsiini eriarstil on õigus kandideerida oma nimistule. Konkursi tulemuste põhjal kinnitab Tervisekassa perearstile oma nimistu: ca 1600-2000 inimest, kelle tervena elatud aastate kasvusse panustab enim just oma perearst.
Perearst on saanud esmatasandi arsti võrdkujuks, kuigi esmatasandil võivad peremeditsiini eriarsti kõrval töötada ka üldarstid, kes tänapäeval asendavad arstide puuduse tõttu kõikjal meditsiinis eriarste ja toetavad neid. Peremeditsiini eriarst võib aga samuti töötada eraarstina, sarnaselt silmaarsti, nahaarsti, psühhiaatri, kardioloogi või neuroloogiga.
Üldarst on lõpetanud 6-aastase ülikooliõppe, kuid ilma erialata arst. Tavaliselt suudab üldarst lahendada üldtervise küsimused kiiresti ja hästi. Ta abistab patsienti mõne kitsa hetkeprobleemi kiirel lahendamisel, kuid ei tegele inimese kui terviku kogu elukvaliteedi ning tervise suunamise ja parandamisega.
Üldarstid töötavad näiteks erakorralise meditsiini osakondades, kiirabis, perearstide asendajatena, maakonnahaiglates, aga ka eratervishoius jne. Selline töötamine võimaldab üldarstil katsetada töötamist teda huvitavas valdkonnas, et lõpuks teha erialavalik, millele soovitatakse spetsialiseeruda.
Inimesed mõtlevad perearstist rääkides sageli mitte kui eriarstist ja spetsialistist, vaid kui riiklikult ja tasuta tagatud esmateenusest, arvates, et selles “universaalteenuses” töötavad väiksema haridustasemega arstid, kelle roll olekski suunata iga haige edasi kitsale “päris”-spetsialistile.
Täna on siiski nii, et peremeditsiini eriarstid ravivad inimestel üle 80% tervisemuresid – see proportsioon näitab, kui palju perearstid tegelikult meditsiinis raviteekondi juhivad ja lühendavad. Parim on patsiendile kõikide erialade koostöö, aga juhul, kui läheb tarvis täppismeditsiini, siis pöördub perearst patsiendi tervise huvides alati oma kolleegi, teise eriala eriarsti poole.
Peremeditsiini eriarst lahendab sageli ühe visiidi käigus paljud tervisemured korraga ja sellel inimesel, kes saab head usaldusväärset abi peremeditsiini eriarstilt, võib teel diagnoosile ja ravile ära jääda pikk kadalipp mööda haiglaid/raviasutusi.
Kes paneb kokku tervikpildi? See ongi üldjuhul peremeditsiini eriarst.
*****
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus kirjeldab üldarstiabi mõistet ja selle teenuse osutamise tingimusi. Üldarstiabi osutab nimelt perearst (ja tema meeskond), aga mitte üldarst, ehkki üldarst võib töötada koos perearstiga tema meeskonnas. Seaduse sõnastus ongi tavainimesele mõneti eksitav, sest üldarstiabi ei saa osutada üldarst, vaid üksnes peremeditsiini eriarst (perearstina või eriarstina) koos oma meeskonnaga (õed, terapeudid, üldarstid jne).