TOOMAS LUHATSI BLOGI “VERINE RÕHK”
36. PEATÜKK: “Mida teha, kui üldse ei viitsi?”
Teil kindlasti on olnud selliseid hetki, kus peaks justkui minema trenni, aga samas üldse ei viitsi. Kui pole olnud, siis kuulute ilmselt 3% hulka, kes on väga tublid ja erakordsed indiviidid.
Mul on küll ette tulnud, kus nii pea kui keha on väsinud. Me põgusalt oleme seda teemat siin ka puudutanud varasemates peatükkides ning siis oli nõuanne, et kui pea on väsinud, siis minna trenni, aga kui keha on väsinud, siis mitte minna.
Nüüd on häid uudiseid ka neile, kellel nii vaim kui füüsis on väsinud, sest saame anda nõuande, kuidas siiski trenni teha. Imelikul kombel on ka siin vähem rohkem. See kõlab esimese hooga muidugi loomuvastaselt ja ebatõenäoliselt, kuid ometi on see puhas tõde.
Kui Te tunnetate, et olete väsinud või motivatsiooni pole vms, siis soovitus on siiski trenni minna, aga teha õrnalt. Trenni tegemisse on muidugi keeruline õrnalt suhtuda, eriti meesterahvastel, kes pigem tahavad ikkagi jõuga peale minna ning piltlikult öeldes, ukse maha murda alati kui trenni teevad. Midagi pole teha, uksed tasub siiski ette jätta ja õppida õrnalt treenima. See käib nii, et lähed siiski oma võimlemis- või jõusaali, teed samu harjutusi, mida ikka – aga natukene rahulikumalt, kergemate raskustega ning rohkem mängeldes. Sealjuures, antud situatsioonis, ei olegi mu jaoks sugugi oluline protsess, vaid pigem just see tunne, mis tekib pärast. See on segu rahulolust, eneseületusest ja trennijärgsest mõnusast surinast kontides – mis siiski viitab Teie tublidusele ning läbitud treeningule. Ning jah, sellest treeningust on muide kasu. Ja see toidab nii vaimu kui füüsist.
Mul oli eile hommikul selline pisut raske hommik, polnud liiga hästi maganud, aga otsustasin ikkagi minna. Trenn ise oli okeish, aga tööle sõit pärast trenni oli see-eest vaimustav, sest olin natukene vaikimisi isegi endaga rahul, et ikkagi läksin ja tegin treeningu ära ning seda isegi vaatamata sellele, et Eric Brauer andis magustoiduna kätekõverdusi, mis treeningu lõppedes oli siiski paras kirss tordil.
Ometi, ei olnud neid nii palju, et treening tervikuna kuidagi raskeks kvalifitseerida. Ja ma sain nendegagi läbi häda hakkama.
Jätkub…