Toomas Luhatsi blogi “Verine Rõhk”

Lugesin kunagi sellist grafitit kusagil seinal ja jäi meelde, eriti situatsioonis, kus ma ise olen paks. Tegelikult on paks väga ilus sõna – nelja täheline ja mahlakas. Vähemalt stringid ei lotenda rannas – nagu öeldakse. Kortsud ei paista välja, vananeme aeglasemalt – olete kuulnud eksole?

Aga selle lohiseva sissejuhatuse tegin ma tegelikult toidu teemassse, sest olen nüüd ligi kuu aega hoidnud toitumist. Mäletate küll, kolmandiku võrra vähem igas toidukorras, valge jahu (aga tegelikult üldse jahutooted miinimumini või üldse välja) ja liha/kala ainult juurikate v salatiga. Mitte mingil juhul garniirina kasutada riisi, kartulit, tatart – ei midagi neist. Mu jaoks on toit olnud ikkagi rõõmu allikas. Maitsvad söögid, head joogid jne. Endale tundub sealjuures alati, et ma ju ei liialda, mis see lisaportsjon mehele ikka teeb? Ma võtsin vahel juurde mitte ühe vaid kaks korda – kui oli ikkagi väga maitsev söök välja tulnud. Õhtusöögid on meil sageli pikad ja siis vaikselt laadidki endale sisse head paremat, nii et lõpuks on täiskõhu tunne ja jäädki terveks õhtuks lääbakile. Teil pole kunagi juhtunud? Luiskate, ei usu. Mina luiskasin ka endale nii et tolmas. Tegin aga igasuguseid vabandusi, et oh homme on trennis tugevam päev või ei tööl olin enda meelest täna kole tubli ja tegin pikalt. Nüüd on siis kuu ajaga juhtunud nii, et kogused on läinud väga palju rohkem alla ja ma tunnetan mingil hetkel süües, et kõht saab kohe täis. See on selline vaevumärgatav aisting, ütleme tuuleõhk paitab mu kõrva, aga teda tuleb märgata. See käib kõigil ma usun samamoodi, aga reeglina me eirame seda märki. Esimest korda elus olen ma hakanud ka toitu järele jätma. Alati on õpetatud, et taldrik tuleb tühjaks süüa. Siin on muidugi see nõuanne, et ei pea taldrikut eos väga täis kahmima, aga kui jätad järele, ei juhtu ka mitte midagi. Siin meenub mulle ka mingi seik Türgist – et seal pidigi alati natukene järele jätma, siis näidat kokale, et toit maitses. Nii et siin võime natuke türklased olla küll.

Eric Braueril, mu treeneril, on selline viiepunktiline mõttekäik – et kui tahad paks olla, siis tee nii:

Aga neile, kes on tunnetanud põhjusel või teisel, et peab midagi muutma, siis siin on ka mõned punktid Ericult, millega peaks arvestama.

NB! Need on nüüd kasulikud mõtted ja nende põhimõtete järele käitun ka mina hetkel:

Lõpetuseks, Sõbrad, me peame rääkima uuesti ka alkoholist. Alkohol on meie igapäevase elu osa. No enamusel on. Siin on ka muidugi palju inimesi, kes seda mitte kunagi ei tunnista – see on okei – Te ei peagi, mõelge lihtsalt korra kaasa. Halb on igaõhtune trimpamine. 2 klaasi veini või GNT paar – ei tee midagi? Igal õhtul teeb küll, kaalulangetamise eesmärkidele teeb ja tegelikult teeb tervisele ka kurja. Täiskarsklasi on meie hulgas tegelikult vähe, aga kasulik nipp siin on järgmine: piirake alkoholi tarbimist 1-2 korrale nädalas. See on näiteks vaid nädalavahetustel. Niisama veini limpsimine toidu kõrvale las jääb neile, kel tervis korras ja rõhud normis.

P.S. Siin pilt väikesest võimlemisharjutusest – mis, nagu Te märkate, et ole sugugi suurte raskustega, ega ropult raske, küll aga tunnete järgmisel päeval omal igasuguseid uusi lihaseid, mille olemasolust polnud enne aimugi.