PSÜHHOTERAPEUT SOOVITAB: hoidke füüsilist, mitte psühholoogilist distantsi!
Üha rohkem räägitakse sellest, missuguse jälje on jätnud koroonapandeemia vaimsele tervisele. Nüüdseks on luhtunud ka lootused, et sügiseks on viirus võidetud ja elu läheb edasi vanaviisi. Õhus on hoopis uued piirangud.
Psühhoterapeut Merit Lage ütleb, et ka äärmusliku stressi ja kriisi ajal saab enda vaimse tasakaalu heaks ühtteist ära teha. “Selle asemel, et mõelda, et kõik on läbi, saab mõelda, et midagi saab ikka ära teha. Piisab väiksest sammust iga päev.”
Kuidas tulid eestlased toime kevadise koroonakriisiga? Kuidas nad said hakkama isolatsiooniga? Mida võiks sellest õppida? Septembri “Akadeemias” ilmus Ene Margit Tiidu ja Marianna Makarova artikkel “Eestlased koroonakriisis”. Artikkel tugines andmetele, mis saadi Turu Uuringute ASi tehtud iganädalase küsitlusega märtsi keskelt mai lõpuni. Muu hulgas selgus, et üle kahe kolmandiku vastanutest oli tundnud isolatsiooni ajal stressi ja pinget ning pea pool vastanutest väitis, et on varasemast suuremas stressis või pinges.
“Minu kogemus on sarnane,” kinnitab psühhoterapeut ja koolitaja Merit Lage. Tema hinnagul olid topeltsurve all näiteks pered, kus on põhikooli esimeses kooliastmes käivaid lapsi. “Vanem pidi olema ka õpetaja rollis ning see tegi vanema ja lapse suhted keeruliseks. Segadust oli nii lapsel kui vanemal, et aru saada, millal lapsevanem on toetav vanem ja millal on õpetaja.”
Oli inimesi, kellel oli väga keeruline isolatsioonis olla, sest nad pidid kogu oma töö ja isikliku elu ümber mõtestama. Lisaks ärevus maailmas toimuva üle ja teadmatus, kui kaua eriolukord kesta võib. “Samas oli inimestel vajadus oma kogemust jagada, mistõttu osati paremini hinnata lähisuhteid ja nende kvaliteeti,” toob Lage välja plusspoole.
Erinev oli ka inimeste reaktsioon piirangutele ja ohutusnõuetele, sest mõnel inimesel on vastumeelsus mistahes raamide suhtes, olgu see kas või maskikandmine. “Sageli toetub ülemäärane võitlus eelnevatele elukogemustele, kus inimene on pidanud elama ebamõistlikult ja trameerivalt piiratud keskkonnas. Mõnele inimesele on jätnud ka nõukaaja piirangud selliseid traumasid, mistõttu tekitavad ka koroonapiirangud ülemääraseid reaktsioone.”
Samas tõdeb Lage, et osadele inimestele sobis isolatsioon väga hästi. “See oli võimalus aega maha võtta ja rohkem mõtiskleda asjade üle, mille üle igapäevaelus ei mõtle.”
Haigete sildistamine on raskesti talutav
Kuid vaimsel tervisel on veel üks oluline tahk – need on viiusega nakatunud inimesed. Kui palju me teame neid, kes räägivad avameelselt oma haigusest? Mitte väga palju, sest haigusega käib kahjuks kaasas ka stigmatiseerimine.
Lage on kokku puutunud koroonat põdenud inimestega ja märganud erinevust kevadel ja hiljem põdenute vahel. “Need, kes põdesid kevadel piirangute ajal, tunnevad ennast sotsiaalselt vähem survestatuna. Need, kes on põdenud nn teise laine ajal, kogevad rohkem sotsiaalset survet ja äärmusi suhetes: kolleegid ja kliendid hoiavad eemale ning suhtuvad tööle naastes tõrjuvalt.Teatav sildistamine või stigma on raskesti talutav.” See viitab Lage sõnul, et paljud nakatanud ja tervenenud elavad üle posttraumaatilise stressi. Meeskonnas saab tervenenu ise selge sõnumi anda: olin haige, nüüd täiesti terve, nakkusoht puudub! Ümbritsevaid inimesi paneb sageli tõrjuvalt käituma teadmatus või hirm – hea oleks oma küsimus ja hirm sõnastada, seda väljendada meeskonnas. Kui tundub sõnastamatu, on hea seda teemat uurida superviisori või psühhoterapeudiga.
Praktilisi nõuandeid
- Ära mõtle, et kõik on läbi! Paljud uuringud näitavad, et isegi äärmuslikus stressis ja kriisis saavad paremini hakkama need, kes on nn säilenõtked – see tähendab teatavat psühholoogilist nõtkust ja paindlikkust ja seda saab harjutada. Selle asemel, et mõelda et kõik on läbi, saab mõelda, et midagi saab ikka ära teha. Võib proovida teha midagi teisiti, tegutseda uutmoodi. Piisab väiksest sammust iga päev.
- Keerukad olukorrad võimaldavad õppida. Harjuta ennast mõtlema, et ükskõik mis ka ei juhtu – sellest on võimalik mingit kasu saada. Keerukad olukorrad, eriti kriisid võimaldavad õppida enda kohta uusi asju. Näiteks kevadise kriisi ajal õppisid paljud hoopis paremini töös tehnoloogiat kasutama. Õpiti palju oma lähisuhete, samuti enda vajaduste kohta.
- Rituaalid rahustavad. Rituaalid aitavad leevendada pinget ja rahustada. Rituaalid võivad olla seotud näiteks kasulike harjumustega, kas või käte pesemisega. Sobivad lihtsad väikesed asjad: näiteks igaõhtune raamatulugemine või regulaarne metsas jalutamine. Tean inimest, kes ostis endale kevadise kriisi ajal üleskeeratava seinakella – et oleks igal nädalal väike rituaal kellaga.
- Leia, mille üle olla tänulik. Näiteks meenuta tänutundega ilusaid hetki kaugemast või lähemast minevikust. Võib-olla helistas eelmisel päeval sõber ja küsis, kuidas läheb, võib-olla said kutse inspireerivale kursusele, võibolla avastasid kriisiajal oma vana või hoopis uue hobi. Leia midagi, mille eest olla tänulik.
- Kui tarvis, hoia füüsilist distantsi, mitte psühholoogilist. Teeb murelikuks, et 15%, koroonakriisi uuringus vastanutest ei pöördu probleemide korral kellegi poole. Psühholoogilise distantsi vältimiseks tasub tihedat sidet hoida – helistada, teha videokõnesid, kirjutada.
Kust saab abi?
Ene Margit Tiidu ja Marianna Makarova ülevaateartiklis “Eestlased koroonakriisis” mainiti, et hingeliste raskuste ja pinge olukorras eelistati saada tuge perekonnalt, lähedastelt, sõpradelt. Muu hulgas küsiti inimestelt, kas nad sooviksid psühholoogilist abi, et hakkama saada isolatsiooniga ja 7% soovisid.
“Vahel on teemasid, mida mingil põhjusel ei saa lähedastega jagada,” ütleb Merit Lage. “Vahel kardetakse kallis inimene liigselt muretsema panna, vahel vaikitakse, kuna tuntakse, et mõistmisest on puudu. Võimalik, et polegi selliseid lähedasi. Neil puhkudel on abi psühholoogist, nõustajast või psühhoterapeudist. Abi saab ka käiteks psühhoteraapiakursustest, et endaga süvitsi tegeleda: hirmude, ärevuse, suhete puuduse või suhetega rahulolematuse teemadega.”
Tekst: Sirje Maasikmäe
Artikkel ilmus Õhtulehes 08.10.2020
Psühhoterapeut Merit Lage ootab vastuvõtule lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid Sinu Arst Kesklinna Kliinikus.