• EestiEesti
    • EestiEesti
  • 7151 701    
HealthFlex
×
  • Avaleht
  • Meist
    • Liitu meie kollektiiviga
  • SA Terviseteenused
    • SA Arstikeskus
    • SA Lastekeskus
    • SA Beebispaa
    • SA Toitumiskliinik
    • SA Tervisestuudio
    • SA Yumeiho Keskus
    • SA Vaimse Tervise Keskus
  • Teenuste hinnakiri
    • SA Arstikeskuse hinnakiri
    • SA Lastekeskuse hinnakiri
    • SA Beebispaa hinnakiri
    • SA Toitumiskliiniku hinnakiri
    • SA Tervisestuudio hinnakiri
    • SA Yumeiho Keskuse hinnakiri
    • SA Vaimse Tervise Keskuse hinnakiri
  • Personal
  • Uudised ja blogi
  • Kontakt

PSÜHHOTERAPEUT SOOVITAB: hoidke füüsilist, mitte psühholoogilist distantsi! 

PSÜHHOTERAPEUT SOOVITAB: hoidke füüsilist, mitte psühholoogilist distantsi! 
18. november 2020

Üha rohkem räägitakse sellest, missuguse jälje on jätnud koroonapandeemia vaimsele tervisele. Nüüdseks on luhtunud ka lootused, et sügiseks on viirus võidetud ja elu läheb edasi vanaviisi. Õhus on hoopis uued piirangud. 

Psühhoterapeut Merit Lage ütleb, et ka äärmusliku stressi ja kriisi ajal  saab enda vaimse tasakaalu heaks ühtteist ära teha. “Selle asemel, et mõelda, et kõik on läbi, saab mõelda, et midagi saab ikka ära teha. Piisab väiksest sammust iga päev.” 

 

Kuidas tulid eestlased toime kevadise koroonakriisiga? Kuidas nad said hakkama isolatsiooniga? Mida võiks sellest õppida? Septembri “Akadeemias” ilmus Ene Margit Tiidu  ja Marianna Makarova artikkel  “Eestlased koroonakriisis”. Artikkel tugines andmetele, mis saadi Turu Uuringute ASi tehtud iganädalase küsitlusega märtsi keskelt mai lõpuni. Muu hulgas selgus, et üle kahe kolmandiku vastanutest oli tundnud isolatsiooni ajal stressi ja pinget ning pea pool vastanutest väitis, et on varasemast suuremas stressis või pinges.

“Minu kogemus on sarnane,” kinnitab psühhoterapeut ja koolitaja Merit Lage. Tema hinnagul olid topeltsurve all näiteks pered, kus on põhikooli esimeses kooliastmes käivaid lapsi. “Vanem pidi olema ka õpetaja rollis ning see tegi vanema ja lapse suhted keeruliseks. Segadust oli nii lapsel kui vanemal, et aru saada, millal lapsevanem on toetav vanem ja millal on õpetaja.”

Oli inimesi, kellel oli väga keeruline isolatsioonis olla, sest nad pidid kogu oma töö ja isikliku elu ümber mõtestama. Lisaks ärevus maailmas toimuva üle ja teadmatus, kui kaua eriolukord kesta võib. “Samas oli inimestel vajadus oma kogemust jagada, mistõttu osati paremini hinnata lähisuhteid ja nende kvaliteeti,” toob Lage välja plusspoole.

Erinev oli ka inimeste reaktsioon piirangutele ja ohutusnõuetele, sest mõnel inimesel on vastumeelsus mistahes raamide suhtes, olgu see kas või maskikandmine.  “Sageli toetub ülemäärane võitlus eelnevatele elukogemustele, kus inimene on pidanud elama ebamõistlikult ja trameerivalt piiratud keskkonnas. Mõnele inimesele on jätnud ka nõukaaja piirangud selliseid traumasid, mistõttu tekitavad ka koroonapiirangud ülemääraseid reaktsioone.”

Samas tõdeb Lage, et osadele inimestele sobis isolatsioon väga hästi. “See oli võimalus aega maha võtta ja rohkem mõtiskleda asjade üle, mille üle igapäevaelus ei mõtle.”

 

Haigete sildistamine on raskesti talutav 

 

Kuid vaimsel tervisel on veel üks oluline tahk – need on viiusega nakatunud inimesed. Kui palju me teame neid, kes räägivad avameelselt oma haigusest? Mitte väga palju, sest haigusega käib kahjuks kaasas ka stigmatiseerimine.

Lage on kokku puutunud koroonat põdenud inimestega ja märganud erinevust kevadel ja hiljem põdenute vahel. “Need,  kes põdesid kevadel piirangute ajal, tunnevad ennast sotsiaalselt vähem survestatuna. Need, kes on põdenud nn teise laine ajal, kogevad rohkem sotsiaalset survet ja äärmusi suhetes: kolleegid ja kliendid hoiavad eemale ning suhtuvad tööle naastes tõrjuvalt.Teatav sildistamine või stigma on raskesti talutav.” See viitab Lage sõnul, et paljud nakatanud ja tervenenud elavad üle posttraumaatilise stressi. Meeskonnas  saab tervenenu ise selge sõnumi anda: olin haige, nüüd täiesti terve, nakkusoht puudub! Ümbritsevaid inimesi paneb sageli tõrjuvalt käituma teadmatus või hirm – hea oleks oma küsimus ja hirm sõnastada, seda väljendada meeskonnas. Kui tundub sõnastamatu, on hea seda teemat uurida superviisori või psühhoterapeudiga.

 

Praktilisi nõuandeid 

  • Ära mõtle, et kõik on läbi! Paljud uuringud näitavad, et isegi äärmuslikus stressis ja kriisis saavad paremini hakkama need, kes on nn säilenõtked – see tähendab teatavat psühholoogilist nõtkust ja paindlikkust ja seda saab harjutada. Selle asemel, et mõelda et kõik on läbi, saab mõelda, et midagi saab ikka ära teha. Võib proovida teha midagi teisiti, tegutseda uutmoodi. Piisab väiksest sammust iga päev.
  • Keerukad olukorrad võimaldavad õppida. Harjuta ennast mõtlema, et ükskõik mis ka ei juhtu – sellest on võimalik mingit kasu saada. Keerukad olukorrad, eriti kriisid võimaldavad õppida enda kohta uusi asju. Näiteks kevadise kriisi ajal õppisid paljud hoopis paremini töös tehnoloogiat kasutama. Õpiti palju oma lähisuhete, samuti enda vajaduste kohta.
  • Rituaalid rahustavad. Rituaalid aitavad leevendada pinget ja rahustada. Rituaalid võivad olla seotud näiteks kasulike harjumustega, kas või käte pesemisega. Sobivad lihtsad väikesed asjad: näiteks igaõhtune raamatulugemine või regulaarne metsas jalutamine. Tean inimest, kes ostis endale kevadise kriisi ajal üleskeeratava seinakella – et oleks igal nädalal väike rituaal kellaga.
  • Leia, mille üle olla tänulik. Näiteks meenuta tänutundega ilusaid hetki kaugemast või lähemast minevikust. Võib-olla helistas eelmisel päeval sõber ja küsis, kuidas läheb, võib-olla said kutse inspireerivale kursusele, võibolla avastasid kriisiajal oma vana või hoopis uue hobi. Leia midagi, mille eest olla tänulik.
  • Kui tarvis, hoia füüsilist distantsi, mitte psühholoogilist. Teeb murelikuks, et 15%, koroonakriisi uuringus vastanutest ei pöördu probleemide korral kellegi poole. Psühholoogilise distantsi vältimiseks tasub tihedat sidet hoida –  helistada, teha videokõnesid, kirjutada.

 

Kust saab abi? 

Ene Margit Tiidu  ja Marianna Makarova ülevaateartiklis  “Eestlased koroonakriisis” mainiti, et hingeliste raskuste ja pinge olukorras eelistati saada tuge perekonnalt, lähedastelt, sõpradelt. Muu hulgas küsiti inimestelt, kas nad sooviksid psühholoogilist abi, et hakkama saada isolatsiooniga  ja 7% soovisid.

“Vahel on teemasid, mida mingil põhjusel ei saa lähedastega jagada,” ütleb Merit Lage. “Vahel kardetakse kallis inimene liigselt muretsema panna, vahel vaikitakse, kuna tuntakse, et mõistmisest on puudu. Võimalik, et  polegi selliseid lähedasi. Neil puhkudel on  abi psühholoogist, nõustajast  või psühhoterapeudist. Abi saab ka käiteks psühhoteraapiakursustest, et endaga süvitsi tegeleda: hirmude, ärevuse, suhete puuduse või suhetega rahulolematuse teemadega.”

 

Tekst: Sirje Maasikmäe

Artikkel ilmus Õhtulehes 08.10.2020

 

Psühhoterapeut Merit Lage ootab vastuvõtule lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid Sinu Arst Kesklinna Kliinikus.

Broneeri aeg vastuvõtule

SA Terviseteenused

  • Arstikeskus
  • Beebispaa
  • Lastekeskus
  • Tervisestuudio
  • Toitumiskliinik
  • Vaimse Tervise Keskus
  • Yumeiho Keskus

Sildipilv

Artikkel COVID-19 Meie Inimesed Meist meedias Podcast Tagasiside Toomas Luhatsi blogi Uudised Video

Sinu Arsti uudiskiri

Viimased postitused

  • AJAVAHEMIKUS 01-31.07 ON KESKLINNA KLIINIK SULETUD
  • MEIE TOITUMISNÕUSTAJA: ENEL VESIAID
  • PEREARST ANNELI TALVIK: KUMMALISED KOGEMUSED ARSTITÖÖS

Blogi arhiiv

  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021
  • veebruar 2021
  • november 2020
  • oktoober 2020
  • september 2020
  • august 2020
  • aprill 2020
  • märts 2020
  • oktoober 2019
  • september 2019
  • juuni 2019
  • aprill 2019
  • märts 2019
  • veebruar 2019
  • jaanuar 2019
  • detsember 2018
  • november 2018
  • oktoober 2018
  • juuli 2018
  • juuni 2018
  • aprill 2018
  • märts 2018
  • veebruar 2018
  • jaanuar 2018
  • detsember 2017
  • aprill 2017

Otsima

“Tervena ja tasakaalus elamine on kunst, kus pintsel ja värvid on patsiendi käes. Meie saame taustale lisada vaid teadmise, et kompositsioon on paigas." – Anneli Talvik MD

7151 701

info@sinuarst.ee

Narva mnt. 7 keskus

Narva mnt. 7, 10117 Tallinn

Veerenni 53A keskus

Veerenni 53A, 10138 Tallinn

Üldinfo

Tegevusloa number L04176
Registrikood 14299468
a/a EE877700771002669299

Viimased uudised

  • AJAVAHEMIKUS 01-31.07 ON KESKLINNA KLIINIK SULETUD juuni 13

    Oleme plaaninud sellel ajal teostada Kesklinna kliinikus vajalikud remonttööd.

  • MEIE TOITUMISNÕUSTAJA: ENEL VESIAID mai 27

    Minu teekond toitumisnõustaja ameti juurde on saanud alguse elukestvalt iseenda,...

  • PEREARST ANNELI TALVIK: KUMMALISED KOGEMUSED ARSTITÖÖS mai 20

    Mis kunst on arstikunst? Kas see on mingi voodoo? Mida...

  • Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine mai 2

    Seoses puukide aktiveerumisega ootame kõiki täiskasvanuid ja lapsi puukentsefaliidi vastu...

© Usaldusühing Sinu Arst Terviseteenused
Privaatsuspoliitika | Privacy Policy