Meie blogis hakkame avaldama intervjuusid, arvamusartikleid ja kommentaare toitumist ja tervist puudutavate uurimuste ja aktuaalsete päevateemade kohta.

Esimeses artiklis vestlevad omavahel Sinu Arst Kliinikute juht ja asutaja Anneli Talvik (AT) ning toitumisarstid Kristel Ehala-Aleksejev (KEA) ja Kadi Helme (KH).

 

AT: Arstina töötades on minus kujunenud kindel arusaam, et ennetus on meditsiinisüsteemi sama oluline osa kui haiguste ravi. Lähtuvalt sellest oleme SA juurde loonud erinevad haiguste ennetuse ja tervise toetamise ning taastamisega tegelevad üksused, nende seas ka SA Toitumiskliiniku. Kui oluliseks peate teie arstina inimese eluviise?

KH: Eluviis mängib haiguste tekkes rolli vähemalt 50 % ulatuses ja usun, et meie ülesanne arstidena on suunata patsiente enam enda ja oma tervise jaoks aega võtma. Söömine on seotud inimese füüsilise kui vaimse tervisega. Toitumisarstina ei keskendu me seega ainult inimese toitumismustri hindamisele.

KEA: Just nimelt. Toitumismustri kaardistamine toob välja palju enam. Söömisharjumused peegeldavad inimese hetkeseisu laiemalt. On ta tasakaalus, rahul, terve või pigem mitte. Teatud toitumismuster võib viidata psühholoogilistele pingetele, uneprobleemidele, terviseprobleemidele, jpm.

AT: Kui saadan perearstina patsiendid teie vastuvõtule, mil moel te siis enda juurde tulnud inimestega tegelete ja nende hetkeseisu hindate?

KH: Tavapäraselt alustame toidupäeviku analüüsist, mille juurde kuulub põhjalik küsitlus inimese tervise ja eluviiside kohta. Küsitluse ja ankeedi abil saame paika panna inimese vajadused, seda nii energeetilises plaanis kui erinevate toitainete osas. Edasine toitumismustri analüüs näitab, kas ka tegelikult on söögiga tagatud kõik keha toimimiseks vajaminev. Vastavalt vajadusele saame täpsema hinnangu andmiseks teha erinevaid analüüse. Teinekord tuleb tiimi kaasata füsioterapeut, treener või psühholoog. Nii saab inimene mitmekülgse lähenemise osaliseks.

KEA: Oluline on siin arsti ja patsiendi tihe koostöö. Eluviiside, sealhulgas söömisharjumuste muutmine on pikaajaline protsess, mis on tulemuslik vaid juhul kui nõustaja ja nõustatav koos töötavad. Siin ei ole üheseid lahendusi, isegi kui mingi probleem on omane paljudele. Ühekordsest nõustamisest elustiili ja toitumisharjumuste muutmiseks enamjaolt ei piisa.

AT:  Aga funktsionaalse meditsiini õpingutest pärit teadmised? Rakendad sa neid, Kadi, ka toitumise valdkonnas? Millega tegeleb funktsionaalne meditsiin?

KH: Täna on funktsionaalse meditsiini mõiste ühiskonnas veel üsna tundmatu ja kohati vastakaid arvamusi tekitav, kuigi huvi selle valdkonna vastu järjest kasvab. Funktsionaalne meditsiin erineb oma patsiendikäsitluses tavapärasest kliinilisest lähenemisest selle poolest, et kui patsient antud ala arsti vastuvõtule jõuab, siis selleks hetkeks on tema perearst või muu eriarst välistanud orgaanilise häire, samas kui patsiendil esinevad kaebused, mis nagu viitaks kõrvalekalletele organismis. Esmapilgul märkamatuks jäävad muutused võivad olla aga hilisema haiguse tekke põhjuseks. Funktsionaalne meditsiin, põhinedes suuresti biokeemial, püüab need „märkamatud muutused“ päevavalgele tuua. Palju pööratakse tähelepanu soolestiku tervisele. Näiteks saame hinnata seedefermentide piisavust ja soole mikrobioota nihkunud tasakaalu. Need teadmised täienevad tänu teadusuuringutele iga aastaga ning määrates patsiendile mingeid uuringuid või analüüse lähtun nende tõenduspõhisusest.

AT: Minu juurde tuleb sageli inimesi, kes väidavad, et nad toituvad tervislikult ja ometi ma näen, et neil on probleeme kehakaaluga, ilmnevad vitamiinide või mikroelementide puudused ja lisaks on nende menüüd mingitesse veendumuslikesse suundadesse kaldu. Palju on äärmuslikke dieete. Ühe grupi moodustavad veel patsiendid, kes on katsetanud kõiki kätte juhtunud dieete, kuid ikkagi pole nad endale sobivat leidnud. Kas need on ka teile tuttavad olukorrad?

KEA: Toitu ja söömist puudutav jõuab inimesteni tükati, sageli laiemast kontekstist välja võetuna ning kui inimesel puuduvad alusteadmised, siis võibki tasakaal käest minna. Toon ühe näite. Pea iganädalaselt ilmub mõnes ajalehes-ajakirjas nupuke kümnest parimast toiduainest, mis aitavad kas kaalu langetada, maksa puhastada või mõnel muul moel tervist edendada. Ükski toiduaine aga eraldivõetuna ei saa kunagi katta inimese kõiki vajadusi erinevate toitainete osas ja seetõttu ei saa me kasutada enamikel juhtudel must-valget lähenemist: hea-halb toiduaine. Kõik sõltub iga inimese individuaalsetest vajadustest ehk me saame rääkida vajadustepõhisest söömisest.

AT:  Nüüd jõudsimegi kiiresti selle juurde, et olemasolevas infokülluses on vaja baas-põhimõtteid, millele toetuda. Mida esmajoones tähtsaks peate?

KH:  Üha enam avanev ja valikuterohke maailm nõuab paindlikkust ning seda ka toitumisküsimustes, mistõttu ühte kindlat söömisviisi ja toiduvalikut, mis sobiks kõigile, pole võimalik leida. Kas tulekski? Ometi on meil kõigil kindlad toidu ja toitainetega seotud vajadused, mis tuleb katta igapäevaselt. Usaldusväärset toitumisinfot leiab näiteks toitumine.ee lehelt või ka riiklikest toitumissoovitustest, mis on koostatud Põhjamaade toitumissoovitusi silmas pidades.

AT: Kasutate palju mõistet vajadustepõhine söömine. Kuidas toitumisarstina määratlete meie vajadusi?

KEA: Esmajärjekorras tulenevad meie vajadused vanusest, soost, keha füüsilistest parameetritest, tervisest ja elustiilist. Lisaks allume inimestena sesoonsetele ja ööpäevarütmidele. Oma roll keha toimimises on piirkondlikel toiduvalikutel ja võimalustel. Meie ümber toimuvad muutused on olnud aga liiga kiired, et meie organism oleks tänaseks jõudnud kõige uuega edukalt kohaneda. Kipume seega uue ihaluses unustama, et meie vajadusi mõjutavad kliimavööde, kus elame  ning sotsiokultuuriline keskkond.

KH: Me peame iseenesestmõistetavalt vaba ühiskonna osaks kauba rohkust ja võimalust sisse tuua eri piirkondade toiduaineid, -traditsioone ja -tavasid. Kaubarohkus ja maailma avatus võiksid muuta tasakaalukamate valikute tegemise kergemaks, aga ometigi pole see enamjaolt nii. Toiduvalikute küllus tekitab pahatihti hoopis segadust ja ahvatleb meid üle tarbima ja üle sööma. Mujalt tulnud toitumistavad, mis oma kultuuriruumis ja geograafilises piirkonnas on toetanud inimese tervist ei pruugi meie inimestele samamoodi mõjuda.

AT: Aga samas, maailm ju globaliseerub. Reisides on nn. kontinentaalne hommikusöök igal pool sarnane. On ju mugav, et maailma eri paigus ootavad meid ees harjumuspärased asjad? Või siis mitte? Millele ikkagi võiks mõelda ja mida teha, et meie eluviisid toetaksid meie tervist?

KEA: Esmapilgul näib taoline globaliseerumine isegi turvatunnet tõstev, aga teisalt viib see meid maailma, mida valitseb kiirus. Kiirus valitseb ka meie elu- ja söömiskombeid. Keha vajadustele mõeldes tuleks aga aeg-ajalt pidureid panna ja oma eluviisi analüüsida, vaadates muuhulgas üle toiduvalikud. Muutused eeldavad aja võtmist.

KH: Me vajame aega iseendale, piisavalt und, aga ka liikumist ja liigutamist. Erinevate transpordivahendite suur osakaal ning vähest liigutamist lubavad töökohad on meid muutnud mugavaks. Liigume varasemaga võrreldes pigem vähem, aga toiduvalikutes sellega ei arvesta. Tervise hoidmiseks tuleb meil aga hoida endid füüsiliselt aktiivsetena ja seda kogu eluea vältel.

 

Me vajame teadmisi, et mõista oma vajadusi ja seeläbi iseennast.
Meie meeskond aitab teil paremini mõista oma vajadusi ja jagab teiega oma teadmisi ning oskusi, et leida tee tasakaalukama ja tervema elu suunas.